tegelema ainult muusikaga. Juba 16. aastaselt oli Marley suurim unistus saada muusikuks. Muusika oli tema jaoks võimalus põgeneda raske elu eest, mida paljud elasid. Pärast keevitamise lõpetamist õnnetusjuhtumi tõttu asus Marley tegema muusikat Joe Higganiga, kes oli kuulus laulja ning juhendaja paljudele noortele lauljatele. Ta tutvustas Marleyle ja tema sõbrale Bunnyle, Peterit. Trio sai kiiresti sõbraks ning moodustati oma vokaalansambel. . Aastal 1966, Marley abiellus Rita Andersoniga ja kolis elama oma ema lähedusse lühikeseks ajaks, mil ta töötas DuPointi labori assistendina ja konveieri töölisena. Kuigi Marley oli kasvatatud katoliku traditsioonide järgi, omastas ta Rastafari usud 1960 aastal. Pärast suurt konflikti oma bändi kaaslastega, tuli bänd uuesti kokku, ühinedes Lee "Scratch" Perry-iga ja tema stuudibändiga. Kuigi liit nende vahel kestis vaid aasta, peetakse seda aega Wailersite parimateks töödeks.
koosnes Bob Marleyst, Bunnyst ja Peter Toshist oli kohalikude seas juba päris populaarne. Nende kuulajaskond kasvas plahvatuslikult. Coxsone stuudios sai salvestatud veel mõningad lood tulevasele debüütalbumile, nagu näiteks ,,It Hurts to be Alone" ja ,,Rule of the Rodie" nende peatse ilmuvale plaadile . Bob asetas peagi ennast bändi liidri rolli, sealhulgas oli peamine lugude kirjutaja ja nii edasi. 10 veebruaril 1966 muutus Bobi elu lillelisemaks kui ta abiellus enda tüdruksõbra Rita Andersoniga. Järgmine päev lahkus Bob ühendriikidest, et minna külla oma emale kes elas tol hetkel Delawares. Bob nägi Ühendriikides head võimalust oma muusika investeerimiseks, südames oli tal aga alati kodumaa Jamaika. Bobi tagasituleku ajaks oli Wailing Wailersi looming arenenud Ska'st Rocksteadyks. See areng ajas aga Coxsone marru, kes tahtis ju Ska bändi. Nii jättiski Wailing Wailers Coxsone headaega ja nimetas ennast ümber ,,Wailersiks".
piisavalt raha, et kirjutada, tuues näiteks William Shakespeare'i õde Judithit, et näidata, kuidas mehed ei suhtu naistesse hästi: õde-venda olid ühtviisi andekad, aga Judith ei saanud edukaks. Marcel Proust jälgis kõrgklassi kodanlasi ning talletas aega, mis varsti, I MS puhkedes, kadus. Epopöa ,,Kadunud aega otsimas" kirjeldab Prousti enda kadunud noorust, on ka möödunud sajandi Pariisi seltskonnaelu üks väheseid salvestusi. Sherwood Andersoniga algab Ameerika moodne kirjandus. Anderson on kirjutanud novelle, nt ,,Muna". Tema I õpilane oli Hemingway. Algul oli Hemingway Andersonist hämmeldunud, aga kui ta kirjutas kehvemaid teoseid, siis Hemingway parodeeris teda, nt ,,Kevadised vood", mis näitab, kui primitiivne oli Andersoni teos. Õpikust: Romaaniuuendused 20.saj. Modernistlik romaan Romaanizanris ilmnesid uuendused aeglasemalt kui luule. Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920ndatel
annaabi.ee 
