4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi; talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame. Kui vihma sajab, sajab ta kõigi peale, sajab kurja inimese ja hea inimese peale, anderikka inimese ja teistsuguse inimese peale. Päike paistab kõigi inimeste peale, pimedate ja nägijate peale. Ja meie mõtted ei loe midagi, kui välku lööb - ei loe välgule. Ma vaatan kõigi nende asjade ja inimeste peale ja mulle näib, et see kõik on nii puhas ja süütu, et tundub, nagu oleks see lapsepõlves. See kõik on juba nagu olnud; muidugi - praegu ei ole minul lapsepõlv, aga kellelegi on see lapsepõlv. Keegi on praegu laps. Mina olen Eestis esimest korda. Ma olen siin 1948
pidada ning häid kombeid pidada. Peterburis oli ta viisakas, tagasihoidlik ja piinlikult korrektselt riietatud, Tallinnas vastupidi niisiis, elu oli äärmusest äärmusesse. Paul Pinna enne Esimest maailmasõda 1901.aastal usaldati talle esmakordselt suur ja tähtis osa. Tema eesti keele rääki- mine polnud siis puhas ning üks kriitik oli tema kohta kirjutanud, teadmata Paul Pinnat, et üks juudi murrakuga muulane oli äratanud anderikka mänguga üldist tähelepanu. Siis hakkas mängukava paremat ilmet võtma 1902. aastal veel ta- gasihoidlikult, kuid 1903. aastal märkimisväärsemalt. Et teater teda elatada ei suutnud, pidi ta mujalt teenistust otsima ta sai Tallin- na ringkonnakohtu kriminaalosakonda kantseleikirjutajaks. Sealne töö ei sobi- nud tema iseloomuga kokku. Tema ei kavatsenud ülemuse ees küürutada, samuti ei kehtinud talle need ,,traditsioonid", mis seal töökohal olid välja kujunenud.