Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna
tuleb linnuseehituses muutus. Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid. Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust. Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt. Inglismaal arenes edukalt nii majandus- kui ka kultuurielu. Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12.sajandi lõpul levis Põhja Prantsusmaalt Inglismaale gootika, olles seetõttu esialgu tegevasti mõjustatud prantsuse eeskujudest. Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali kooriosa (12.saj
annaabi.ee 
