"Nii lasi ta juba aasta enne surma valmis õmmelda valge surikleidi. Seda ta passis endale selga ja uuris, et kõik oleks nii, nagu tema oma lõpul sobivaks pidas." 1957. aasta märtsi algul tekkis tal halvatus. Aga ta oli halvatuna voodis kõigest kümme päeva, siis ta suri. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Poetessi lähedane tuttav Meeta Haldre mäletab, et Anna Haava üks viimseid soove enne surma oli, et eesti rahvas elaks üksteisega rahus ja andeksandmises ning jumalakartuses. 6 "Eriti tähtsaks pidas ta andestamist. Nagu meieisapalves anna meile andeks meie võlad, nagu meie anname andeks oma võlglastele. See tervendaks tunduvalt ka meie praegust elu ning suhteid. Hinge jääv kibedus on kui mürk, see läheb organismi ja tapab meid." Looming Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku
Eliisabeti ja Sakariase laps sündis ja temale pandi nimeks Johannes, kuigi traditsioonide kohaselt pidi laps saama nime oma isa, Sakariase järgi.7 Kuid Sakarias ise kinnitab, mis nime saab laps, kirjutades lauakesele: „Johannes on tema nimi.” Ja otsekohe hakkab Sakarias jälle rääkima, ülistades Jumalat8: „Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises.“9 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 13–19). 1.4. Ristija Johannese kasvamine „ Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.“10 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 20–27 ). 1.5. Ristija Johannese jutlus Edaspidistest sündmustest Ristija Johannese elust kirjutavad lisaks Luukale ka Matteuse ja Markuse evangeelium. „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal
veel suurem. Annab emotsionaalsust juurde. Võite ju lausa laulda mõtet, mida te soovite, et sellele järgneks tunne, keha kogeks seda ja saaksite viia reaalsusesse. Kui tahate mingisuguseid omadusi endale, siis on hea, kui lausuksite fraasi: m i n a o l e n. Paljudel kordadel te räägite: mina olen inetu, mina olen saamatu, mina ei oska jne. Fraas "mina olen" on Universumile käskimise kood. Kui ütlete: mina olen meisterlik andeksandmises; mina olen meisterlik edukuses; mina olen meisterlik tantsimises; mina olen meisterlik omas töös, siis "mina olen" tähistab seda, et Universum kuuleb seda võnkumist ja teie olete andnud käsu ja ta täidab teie soovi. Kui te loote uut tunnet oma kehasse, näit.:" mina olen meisterlik iseseisvuses", "mina olen meisterlik pealehakkamises" kui te nüüd ütlete teatud aeg: täna, homme, nädala pärast ja siis hakkabki teil tunne tekkima, et olengi!
annaabi.ee 
