kutsumust olla puhta teaduse kuulutaja. [3] Olles mõne aja kodukooliõpetajaks, kohtas ta kaht vaimset jõudu, mis määrasid ta edaspidise suuna. Need olid Prantsuse revolutsioon ja Immanuel Kant, keda ta külastas Köningbergis. Noor Fichte oli vaimustatud revolutsioonist. Ta astus üle mõttevabaduse kaitseks eesõigustatud seisuse vastu ja nõudis sündimise läbi saavutatud eesõiguse kaotamist. Tee kõrgemaile riigiameteile olgu vaba kõigile andekaile ja tublidele. [1] Tema esimene filosoofiline teos, ,,Igasuguse ilmutuse kriitika" ilmus anonüümselt aastal 1762 ja peeti lugejate poolt ekslikult Kanti neljandaks ,,Kriitikaks" ning võeti seetõttu hästi vastu. 1794. Aastal sai temast Jena ülikooli filosoofiaprofessor. Üheks tema sealseks kolleegiks, ajalooprofessoriks, oli kirjanik Schiller, kellest sai Fichte sõber. Sõbraks sai ka Goethe. [2] Filosoofiaprofessori kohalt pidi Fichte aga ateismitüli pärast sealt lahkuma juba 1799
Muidugi on see vajalik kõigi, mitte ainult andekate huvides. Eesmärk on ju kõigi laste arengu ja nende annete soodustamine. See on aga võimalik üksnes juhul, kui juba lasteaiast alates lähtutakse lapse arengutasemest. Muidugi sedavõrd, kuivõrd see on reaalne; õpetajal on ju korraga palju lapsi õpetada. 41 Soovitatakse koostada individuaalne õppekava, seda on märgitud ka nimetatud seadusprojektis (jällegi vihjeta andekaile). Individuaalne õppekava eriti andekaile oleks muidugi kasulik; aga kellele, kus ja kuidas see vajab tõsist arupidamist. Minu arvates oleksid need eriti kasulikud põhikooli vanemas astmes ja gümnaasiumis, et soodustada andeka lapse pääsu gümnaasiumi või kõrgkooli. Seda just väikestes maakoolides, kus on järgmistele haridusastmetele pääs sageli ületamatute raskustega seotud. Mind ajendas kirjutama asjaolu, et sattusin lugema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
annaabi.ee 
