lambapühaks. 17. sajandist on teateid annepäevasest lambaohvrist ja pidustustest Karksis, Hallistes ja Rõngus. 17. sajandi tava kohaselt toodi ohvriandidena pühapaika vaha ja vahakujukesi. Veel 19. sajandil laiemalt tuntud püha taandus 20. sajandiks üksnes setudele oluliseks tähtpäevaks. Seal tapeti annepäeval lammas ja viidi ohvriandeid näiteks Meeksi lähedale Annekivile. Lamba pea ja jalad lasti preestril õnnistada, osa andeist jäetigi talle, osa jagati vaestele. Annepäeval panid nimepäevalised kirikusse küünla. Metsast toodi vihtasid, et lambad sigiksid. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-annepaev.php) OLEVIPÄEV - 29. juuli Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Tapeti lammas (vasikas vm loom) karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks. Ühtaegu on see olnud
Tere tulemast, head sõbrad. Oi, vana sõber, missuguse puhma sa oled endale ette kasvatanud pärast seda, kui ma sind viimati nägin. Hakkad Taanimaal habemesse kargama või mis? Meistrid, olge tervitatud. Ja nüüd nagu prantslaste treenitud pistrikud lööme küüned taha kõigele, mis silma hakkab. Las hoobilt kõlada üks monoloog. Anna meile pisut aimu oma andeist. Esita üks kirglik monoloog. TEINE NÄITLEJA: Milline monoloog, mu lahke prints? HAMLET: Sa esitasid mulle kord ühe monoloogi. Seda näidendit ei mängitud mitte kunagi või kui mängiti, siis mitte üle ühe korra, sest nagu ma mäletan, see ei meeldinud hulkadele, rahva jaoks oli see liig hõrk roog. Mulle meeldis sealt üle kõige üks monoloog Aenease jutustus Didole ja sealt eriti see koht, kus ta räägib Priamose tapmisest
annaabi.ee 
