5. Mõlemas kunstis kujutati valitsejaid alati lihtrahvast ja teistest suuremana ning Egiptuse poosis. Mesopotaamias kujutati rohkem võitlustseene kui Egiptuses. Egiptuses kasutati ebaloomulikke kehaasendeid, inimene astub pikka sammu, jalad küljelt nähtaval, rind otsevaates, pea ja käed profiilis ning silm otsevaates. Loomi, linde ning orju kujutati vähem detailselt ning vabamalt. Mesopotaamias kasutati pitsat kivi motiive hästi palju. Anatoomialt kujutati isikuid ebaloomulikult. Egiptuses kui Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid tähtsad, sellest tulenes üleloomulik suurus lihtrahvaga võrreldes. Mesopotaamia ja Egiptuse kompositsioonides püüti rõhutada valitseja erandlikkust ja tähtsust. Kujutati ka neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli kujutamisviis üldistatud, stiliseeritud. Kasutati Egiptuse poosi
Koorumine toimub 3-6 nädala jooksul. Noortest tigudest jõuab ainult 5% täiskasvanuikka: osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb siilide, lindude, karihiirte ja erinevate putukavastsete ohvriks [13]. 10 KOKKUVÕTE Helix pomatia on Eesti suurima kojaga tigu. Ei kuulu kaitse alla, kuna on meil Eestis väga hästi kohastunud ja suudab iseseisvalt piisavas koguses paljuneda. Anatoomialt on nad sarnased teistele limustele: neil on alumised kombitsad kompimiseks ja ülemisel kombitsapaaril asuvad silmad. Tervet keha katab mantel, millest ulatuvad välja ainult lihaseline jalg ja pea. Lisaks esinevad neil limanäärmed, mis moodustavad liikumise lihtsamaks, vähendades pinnase ja isendi vahel tekkivat hõõrdejõudu. Talveks kaevavad nad endale sügava uru, poevad sinna peitu ning kasvatavad kojale ette kaane
Sisend – väikeaju, basaalganglion, assotsiatiivne koor -> siin valmib programm. Spetsiifiliste funktsioonidega sekundaarväljad: 3. Väljad 44, 45: kõne motoorsed mustrid. 4. Osa väljast 8 (FEF): silmaliigutused, kallutab pilku kontralateraalsele. Terve programm olemas, käivitada tohib aste-astmelt. (ntks ei tee ukse avamis liigutust enne ukseni jõudmist – muidu jooksed vastu ust). 5. preFrontaalne: aju kõige seoste rohkem ala, assotsiatiivne nii anatoomialt kui funktsioonilt. Ühenduste osas kõige rikkam. 6. Orbitaalne koor: limbilise süsteemi osa, seosed emotsioonidega. Silma koopa kohal. Emotsionaalsed protsessid. 7. Mediaalne koor: jaotub allosadeks: a. Väli 4 motoorse piirkonna jätk (jala motoorika) b. Supplementary motor area (SMA), väljad 6, 8 – jalaliigutused, kõnemotoorika. c. Mediaalse koore sügavamad osad nt cingulus prk. on I funktsionaalse bloki