Tallinna ümbruses oli neil konflikte ka taganevate Saksa vägedega, kellelt õnnestus ära võtta relvastust. On oletatud, et Johan Pitka langes Läänemaal peetud lahingute käigus või vahetult nende järel, kuid seni on täpsem surmaaeg, -koht ja matmispaik tuvastamata. 7 Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus Eesti Vabariigis tegutsev mittetulundusühing, mis koondab Teise maailmasõja ajal ja pärast sõja lõppu NSV Liidu anastuse vastu sõdinud veterane ja nende aatekaaslasi. Alates 2008. aastat on ühenduse liikmeskond tõusnud üle saja, k. a noorliikmed. Ühenduse juhiks on asutamisest saati olnud võrumaalasest metsavend Leonhard Pumper. Ühenduse peakorter on Tartus Ühenduse asutasid Vabadusristi päeval, 17. augustil 2002 Väike-Maarja vallas Ebaveres Johan Pitka talu varemete juures 10 kunagise Johan Pitka löögiüksuse liiget (nn pitkapoisid) ja nende aatekaaslast.
on kaasajal kujunenud omamoodi etniliseks "brändiks", samuti saarlased, (põhjapoolsed) rannamehed ja setud. Venelased sattusid Eestis (jpm. endise Nõukogude Liidu aladel) anekdootide peategelaste hulka põhiliselt alles pärast II maailmasõda ning nagu sakslanegi eesti vanemais naljandeis, esindas ka venelane eesti uuemas anekdoodis mitte eelkõige rahvuspsühholoogilist figuuri, vaid rahvusliku anastuse ja sotsiaalse rõhumise instrumenti, nõukogude võimu kui sellise kehastust. Soomlasi on eestlased oma anekdootides tõsisemalt märkama hakanud alles 1990-ndail, st. meie riikliku iseseisvuse ja vabade kontaktide perioodil, mil soomlane on eesti pilas hakanud omandama "põdra", laiapüksilise paksu dressiinimese, õllejoodiku, ülbe ülalt alla vaataja jts. stereotüüpe. Selleni, et soomlane eestlast märkaks piisavalt selleks, et teda oma naljade objektiks
annaabi.ee 
