Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa Rooma riigi Lääneprovintsist, viidi läbi reforme, rahuleping pärslastega. Isikud: Anastasius I ja Justinianus I. 4) Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt. Üles aga kasvatas üks karjus. Täiskasvanuna rajasid nad linna, mis vanema venna järgi hakati nimetama Roomaks. Hiljem puhkes nende vahel tüli Romuluse rajatud kaitsemüüri pärast ja Romulus tappis Remuse. Kõige rohkem on mõjutanud Roomat etruskid
Itaalias ainus korrastatud ja funktsioneeriv institutsioon, kellel olid kasutada suured rikkused. Paavst ei olnud ainult Rooma valitseja, vaid temas sai Itaalia roomameelse elanikkonna koondaja germaanlaste vastases võitluses. Nii sai paavstist Itaalia poliitika valitseja. Kuigi paavst kiitis heaks ja nõustust Bütsantsi impeerium romanum christianumiga ei võinud ega tahtnud ta tunnustada keisrit kiriku kõrgeima juhina nii nagu sellega idas oli harjutud. Paavst Gelasius teatas keiser Anastasius I le et sel ei olnud mingit õigust ja voli valitseda kirikut ega koostada eeskirju kirikliku elu asjus. Gelasiuse õpetus ei mõjutanud kuigi palju ida rooma keisreid kuid tema kirjad liideti paavstilike dekretaaliate kogusse ning need mõjutasid keskajal juba paavstide universaalteokraatia arengut. Tuunustamine Nagu eespool mainitud sai primaat tunnustuse keiser Honoriuselt, kes väljastas 445. aastal edikti, mille alusel tuli alluda Rooma piiskopile ja tema määrustele,
annaabi.ee 
