raskusega. [1][4][9] 18 Uuritud mullad on leetjas muld, erodeeritud rähkmuld ja rähkne gleimuld. Kõik uuritud mullad on sisaldavad optimaalselt CaCO3 sest nendel muldadel on ühine lähtekivim ja see soodustab mikroorganismide tegevust. Sarnasus on kahel esimesel – põllu- ja rohumaakaevel, sest mõlemad on bioloogiliselt aktiivsed, samas kui metsas on ülekaalus anaroobsed bakterid, sest tegemist on liigniiske pinnasega. Kui võrrelda põllu- ja rohumaakaevet metsakaevega, siis on liigniiskes metsas mineralisatsioon väiksem kui teistes kaevetes, ka lagundajate osatähtsus on väiksem. Happesuse poolest on uuritud mullad neutraalsed kuni leeliselised, mis tähendab, et bakteriaalne lagunemine ületab seenelise lagunemise. Mulla õhustatus on parem rohu- ja põllumaal, mistõttu laguneb seal ka orgaaniline aine paremini. Põllukaeve LI mulla
Actinomyces, Lactobacillus, Propionibacterium, Bifidobacterium Spoore mittemoodustavad G+ pulgad, nii fakultatiivselt kui rangelt anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Actinomyces, Mobiluncus, Lactobacillus, Propionibacterium on üldtuntud oportunistlikud patogeenid, Bifidobacterium ja Eubacterium esinevad tihti kliinilises materjalis, aga põhjustavad harva haigusi. Actinomyces. Fakultatiivselt või rangelt (ainult A. meyeri) anaroobsed G+ pulgad. Kasvavad kultuuris aeglaselt, kipuvad põhjustama kroonilisi aeglase kujunemisega infektsioone. Tavaliselt moodustavad õrni filamentjaid vorme (seentesarnaseid), on aga tõelised bakterid. Koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI trakti, naise sugutrakti. Normaalselt nahapinna mikroflooras. Madala virulentsuspotentsiaaliga, põhjustavad haigust ainult siis, kui normaalne limaskesta terviklikkus trauma, operatsiooni või infektsiooni tõttu häirub.