Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neeru ja loodeti Karinale
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt
Karina läheb parve peale aga kohe kui sinna peale läinud on kannab parv ta merele ja aina kaugemale ja kaugemale. Pärt ei oska ujuda ega saa ka Karinale appi minna, Karina kukub parvelt maha ja vajub vee alla. Nüüd kui Karina silmad avab leiab ta ennast haiglast, ema on nutetud näoga Karina kõrval ja räägib, et Karina kaotas teadvuse bussijaamas komistamise tõttu ja seetõttu ei saanud operatsioonile minna, Karina vennale Anarile oli aga siseorgan leitud ja ta oli nüüd terve. Karinal on mälus üks suur must auk, ta ei mäleta juhtnunust enam mitte midagi. See kõik oli olnud üks suur unenägu. Hiljem saab Karina aga teada, et oli kunagi väiksena oma venda Anarit Aabuks kutsunud ja haiglast öeldakse, et keegi poiss koeraga oli Karina musta koti haiglasse toodunud. Karina nagu mäletaks midagi, aga tegelikult ei mäleta ka. Ajalehes jääb talle silma mingi ratastoolis mehe enesetapp,