Punk rocki mängitakse tavaliselt kitarriga, trummidega ja basskitarriga. Bändis on tavaliselt 4-5 liiget. 2.Anarhism Anarhism on õpetus anrhiast.Anarhism on võimuvaba ühiskond,mis koosneb vabadest isikustest.anarhisti stereotüübiks on külmavereline terrorist, must ingel, kes ründab pistoda või pommida sümboolseid ohiskonnatalasid.Kuid ta võib ka rünnata muusikaga.Anarhia on hukatuslik koas.Ülekaalus ettekujutus anarhistist rahvalikus mälus on kui süngest purustavast isikust, kes on valmis kasutama vägivaldseid võtteid, et hävitada ühiskondlik kord.Enamik anarhiste on vägivalla kasutamise kõrvale heitnud.W.Godwin eelistas asju muuta diskuteerides, C.Foudier aga vägivallaga.Anarhism on eksisteerinud Euroopas pidevalt ja üle elanud rasked ajad.Anarhism, mis on omandanud arhailise värvingu, näib sageli kõikuvat idealiseeritud mineviku ja tuleviku vahel
Ameerika ühiskond oli 1900. aastate alguses täis rassismi, ksenofoobiat ja naiste allasurumist, mis pidurdas paljusid tegelasi täielikust elamisest. Seda väljendatakse kõige paremini tõrjutud inimeste, näiteks sisserändajate, mustanahaliste ja naiste kogemuste kaudu. Pärast madalate palkade eest kohutavatel tingimustel madalate töökohtade tegemist kurdab Tate, et see riik ei lase tal hingata. Ka Evelyni lämbuv korsett on üks näide. Kui Evelyn kohtub radikaalse anarhistist Emma Goldmaniga, eemaldab naine oma korseti nii otseses mõttes kui ka sümboolses. Täieliku elu takistusi võib kõige paremini näha Coalhousei ja Saara lühiajalises õnnes. Arvestades romaani sissejuhatust nendele tegelastele, tunduvad mõlemad hukule määratud lihtsalt seetõttu, et nad on mustad. Vaesunud Saara üritab oma vastsündinud last tappa, kuna tunneb, et ei suuda teda kasvatada ning pealik Conklin ja tema mehed ründavad
Eksistentsialism - sõda, mis kaotas ühiskondliku arengu väljavaate, suunas kahtlema elu mõttes, ilmutas erilise teravusega elu absurdi. Mingid väärtused (riigi või rahvuse huvid) ei saa asendada konkreetset inimest, kes päev päeva kõrval seisab simitsi oma eluliste valikutega. Peaesindajad Sartre ja Camus. Jean-Paul Sartre - "Iiveldus", "Sein". "Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne.
annaabi.ee 
