Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda. 1.3 Assüüria Riik tekkis varasema Assuri linnriigi baasil, mis oli oma nime saanud jumal Assuri järgi. Riigi tuumikala ühendas esmakordselt amoriidi päritolu kuningas Śamiśiadad I 18 sajandil, kuid tema
Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda, kus üks jumalaist oli nö peajumalaks, kes lahendas teiste jumalate tüliküsimusi ja kehtestas kaosest korra. XXVIII sajandil eKr oli juhtpositsioonil linnriikide seas Kiś. XXVI sajandil Ur. XXV sajandil Lagaś.