Lapse tegevust ja käitumist jälgitakse lapsele märkamatult. Üldseisundit puudutavaid tähelepanekuid tehakse järk-järgult patsiendi jälgimisel: esmakordsel kohtumisel, patsiendi sisenemisel vastuvõtukabinetti, vestluse, anamneesi kogumise käigus, edasise läbivaatuse käigus erinevate elunkondade uurimise juures. Tulemus dokumenteeritakse tervisekaarti, õendus- ja haiguslukku. (Lastehaiguste .... 1986, Mustajoki 2005, Saha 2005) Tervikliku ülevaate saamiseks lisatakse anamnestilised andmed. Üldseisundi kirjeldamisel peaks selguma, millisena patsient näib: haigena või tervena. Olenevalt lapse seisundist hinnatakse üldseisundit: heaks, rahuldavaks, raskeks või üliraskeks. Üheks olulisemaks üldseisundit mõjutavaks teguriks võib olla ebameeldivustunne või valu mingis elundis või kehaosas. (Lastehaiguste ... 1986, Kallas jt 1999). Üldseisundi läbivaatusel kasutatakse põhiliselt kahte uurimismeetodit: vaatlust ja mõõtmist. 1.2.1
füüsiline olukord) Kõhuvalusid (GÖR, sapipõiehaigused) JAH EI Polüuuriat, polüdipsiat. JAH EI Liigese valusid (ka lonkamine) JAH EI Peavalusid JAH EI Öist enureesi JAH EI Anamnestilised andmed võimaldavad sihipärasemat edasist lapse uurimist. Füüsilise tervise häiretest ülekaalulistel lastel üldjoontes teatakse. Vaimse tervise häiretest (VTH) ülekaaluliste laste puhul palju ei räägita. Bruch ja Touraine olid esimesed autorid, kes 1940. a. pöörasid tähelepanu ülekaaluliste laste ja noorukite psüholoogilisele toimimisele. Vähe on läbiviidud standardiseeritud hindamisi või juhtkontroll-uuringuid. Dreyfus M. (1993) on leidnud, et:
annaabi.ee 
