Mida täpselt, sõltub konkreetsest seadmest. Modem Modem (modulator-demodulator) on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga.
Näiteks ITU V.21 standard kasutab raadiosageduse Tallinna Polütehnikum tõstmist, et edastada 300 bit/s kasutades 300 boodi. Samas algne ITU V.22 standard lubab 1 200 bit/s edastada 600 boodiga kasutades faasi tõstmist Modemite andmeedastuskiirused Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus sidekeskkonnaga (analoogtelefoniliin või kõrgesagedusliinid); veaparandus (kui viga siis edastustsükkel korratakse seni kuni viga ei teki) ja andmetihendus; lisatööviisid (ümberlülitus telefonitööle, automaatne helistamine, automaatne
korrutada kasutatavate kanalite arvuga. Aeg, mis kulub telefoniühenduse loomiseks ning vastaspoole kontrollimiseks, võtab kokku umbes 5 sekundit. Mõneti on paus tuntav, kuid modemiühendusele mõeldes on see siiski köömes. Videokonverents Rääkides ISDN-rakendustest, ei saa mööda minna videokonverentsist. Selliseidseadmeid, millega pilti üle kanda, on tehtud ka analoogtelefoniliinidele (POTS - plain old telephone system), ent sujuva pildi ülekandmise jaoks analoogliinid ei kvalifitseeru. Kes modemitega tegelenud, kujutab ette, palju võtab aega ühe pildi või videoklipi ülekandmine, kusjuures kiirusest tuleb maha lahutada see osa, mis kulub heliülekandeks ISDN-videokonverents toimub kindlate standardite järgi. See tähendab, et konverentsiseadmed oskavad enamjaolt üksteisega suhelda sõltumata tüübist või tootjast. See standardne katusprotokoll kannab nime H.320. Viimane sisaldab veel omakorda protokolle pildi, heli ja andmete
annaabi.ee 
