*repäsitä). • Tänapäeva lühike partitiiv on enamasti häälikuseaduslik (*kaloiδa > *kaloi-a > kalo > kalu) • Tänapäeva sid-/si-partitiiv on analoogiavorm ne-s-sõnade eeskujul, nt jalgasid (häälikuseaduslik vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s-sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.) 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Instruktiiv -viisiülev • Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab moodustada vaid vähestest noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada. • Tänapäeva eesti keele näiteid: paljajalu, ummisjalu, pikisilmi, pärani silmi; lehvivi hõlmu, värisevi käsi, kuivi
analoogiavorm (nt madalaid, rebaseid – häälikuseaduslikuks vormiks oleks kujunenud madalid, rebasid, vrd *matalita, *repäsitä). Tänapäeva lühike partitiiv on enamasti häälikuseaduslik (*kaloiδa > *kaloi-a > kalo > kalu) Tänapäeva sid-/si-partitiiv on analoogiavorm ne-s-sõnade eeskujul, nt jalgasid (häälikuseaduslik vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s- sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.) NB! Partitiivil on olnud algselt separatiivne tähendus! See on seotud ka partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga: söön leiba ‘söön (osa) leivast’ Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad)
annaabi.ee 
