kolledzis inseneriteaduste alal.Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus, elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama.1919. aastal lahkus Bush Tuftsist ja hakkas tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas. 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured mehaanilised seadmed, mis kasutasid arvutusteks hammasrattaid ja muid mehaanilisi vahendeid). 1934. aastast sai temast Rahvusliku Teadusakadeemia liige, 1937. aastal Carnegie'i instituudi president. Teadustööks kulutati seal aastas 1,5 miljonit dollarit ja asutuse
Darpaneti uurimistöödeks ehk kasvulava Interneti tekkeks. 1919. aastal lahkus Bush Tuftsist ja hakkas tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas. 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured mehaanilised seadmed, mis kasutasid arvutusteks hammasrattaid ja muid mehaanilisi vahendeid). 1934. aastast sai temast Rahvusliku Teadusakadeemia liige, 1937. aastal Carnegie'i instituudi president
sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma. Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitega tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage diferentsiaal masin. Kõige suuremad probleemid mehaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses. Ajastu lõpuks asuti
on suhe fü / fa lõpmata suur Alalispingevõimendit, mille sisendis on diferentsaste (diferentsiaalaste) nimetatakse diferentsvõimendiks (diferentsiaalvõimendiks). Diferentsastme nagu ka diferentsvõimendi väljundsignaal on võrdeline tema kahel sisendil valitsevate potentsiaalide erinevusega (diferentspingega). Operatsioonvõimenditeks nimetatakse kõrgekvaliteedilisi alalispingevõimendeid, milliseid algselt konstrueeriti analoogarvutite ja automaatjuhtimissüsteemide jaoks, millest tuleneb ka võimendirühma nimetus (võimendid matemaatiliste operatsioonide e. tehete teostamiseks). Kaasajal toodetakse operatsioonvõimendeid valdavalt integraalülitustena ning nad on kasutusel universaalsete võimenditena, mida saab kasutada kõikjal, kus on vaja elektrilisi signaale võimendada ning kus ei ole vajalik väga suur väljundvõimsus. Kuna nende sisendis on diferentsaste, siis kuuluvad nad ühtlasi diferentsvõimendite hulka.