◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. ◦ Üks Febvre’i keskseid probleeme oli üksikisiku ja ühiskonna suhe: kuivõrd suured raamid seab ühiskond üksikisiku mõtteviisile ja ettekujutustele? ◦ Febvre’i huvikeskmes oli varauusaja (16.–17. saj.) kultuuriajalugu, kitsamalt religioossete ettekujutuste ajalugu, ent samuti kirjasõna ajalugu. Marc Bloch (1886–1944) • Üldine ajalookäsitlus:
Sageli obsessiivselt käituvad tüübid, kinnismõtete järgijad. Loomingu teises pooles tugevneb järjest enam romantiline troop, suure armastuse võimalikkus ja võimatus. Paralleelselt muutub ka inimesekäsitlus traagilisemaks, eksistentsi allegoorias sagedased õudused, vägivald, kannatus. Paavo Matsin (1970) kõigepealt kirjanduslikud eksperimendid, nt ribaraamatud, poeem "Carolus Ernestus Baer" (poeem piltidega, von Baer jutustab oma elust sürrealistlikus laadis, , anakronisme kasutades, omamoodi varjatud autobiograafia näide, alguses kõik justkui Baeri sees, lõpuks võimendub "Välispidiselt" suureks kujundiks), Friedrich Reinhold Kreutzmatsin ,,Must päike" (2017) ajastuvaimuline kriisiraamat, lähtekohaks 19. saj Võru ja Kreutzwaldi toonekurg, hea miljööloome, ebaharilik ümberpööramine). ,,Sinine kaardivägi" (2013) tegevuskoht Riia, kus reaalne geograafia ja läti kultuur seguneb fantastilise väljamõeldud ajakujundi ja sündmustikuga
annaabi.ee 
