Grimmelshausen on kirjutanud ka teisi, kuid vähem huvi pakkuvaid teoseid: · «Trutz Simplex oder Lebensbeschreibung der Erzbetrügerin und Landstörzerin Courasche» (ligikaudu 1669), · «Der seltsame Springinsfeld» (1670), · «Das wunderbarliche Vogelnest» (1672), · «Schwarz und Weiss» (1666), · «Der deutsche Michel» (1670), · «Das Rathstübel Plutonis» (1672). Oma teoste kirjutamisel kasutas ta pärisnimest anagramme moodustavaid pseudonüüme, nagu näiteks : Samuel Greifenson v. Hirschfeld, Seigneur Messmahl, Michael Rehulin v. Sehmstorff, German Schleifheim v. Sulsfort ja teised. Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen suri 11. augustil 1676. Aastal Renchenis ning 1779. Aastal püstitati tema auks sinna ka monument.
Vorm, riim, rütm Stroofid on nelja- ja kaherealised. Vabavärssi ei kasutata. Haikud puuduvad. Kirjavahemärke on kasutatud (komad, lauselõpumärgid, mõttekriipsud, koolonid, semikoolonid). Algustähed on lausete alguses suured. Võõrtähti ja sümboleid luuletustes ei ole kasutatud. Piltluulet ei ole. Anagramme ei ole kasutatud üheski luules. Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole. Helijäljendusi pole kasutatud. Kõnekujundid 1. „Külm puhang“ Epiteet: päev õheneb hapraks, kõik palavad sõnad Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu Isikustamine: päev õheneb
viis.Tema originaal töid lugedes selgub, et ta on kirja pannud loetamatuid ja mõistetamatuid ridu, mille ta abilised hommikuti kokku korjasid ja mõistetavasse keelde kirjutasid.Seejärel fikseeris Nostradamus nägemuses nähtu täpse koha ja aja kasutades astroloogiat. Oht inkvisitsiooni tähelepanu alla sattuda polnud Nostradamusel aga sugugi väiksem, kui teistel nõidadel.Selle tarbeks tegi ta oma ennustused võimalikult segaseks, kasutas ennustajate keelt, anagramme, dateerimise salameetoteid, astroloogiat, isiku- ja kohanimede moonutamist ja vähestele mõistetavat terminoloogiat.Viimasena pillutas ta oma katräänid mööda sajandeid laiali, ajades sassi ka nende järjekorra.Võttes kokku kõiki neid eksitamis meetoteid ja peamist aspekti, mis mind skeptiliseks teeb-ta kasutab nii ümmargust juttu, mille võiks isegi õigeid
Kuna ta on taotluslikult kasutanud vemmalvärssi. Näiteks: /Rikkus on mis rahvust rikub, vaesus on mis vaimu sööb, ja see viin mis pääle tiksub, viimsed kurvad kellad lööb/. See luulekogu põhineb natuke uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. Kuid need on omavahel kokku sobitatud, et lõpp kokkuvõttes ei saagi öelda kas tegemist on poeemiga või mitte. Runneli luulet on kerge lugeda, kuna ta ei ole kasutanud raskesti hääldatavaid sõnu või siis on üritanud anagramme mitte kasutada- vähemalt selle ,,Punaste õhtute purpuri" luuletustes. 6 KOKKUVÕTE Ise arvan, et ma olen oma eesmärgi täitnud. Andsin endast parima luulekogu ülevaate andmisel. Referaadi koostades vaatlesin, millist luule vormi on kirjanik kasutanud. Lühidalt proovisin seletada, miks on tema laule nii palju viissistatud, see on ju ikkagi sellepärast, et tema luule on nii laululine.
esineb n korda, kusjuures n > 1. (Tähistame ) Anagrammid: *Nagu ka L.Lovasz'i õpikus näidatud oli, leiavad kordustega permutatsioonid sageli rakendust näiteks juhul, kui meil on vaja arvutada mingi sõna anagrammide arv. *Et sageli ei ole mingis sõnas sisalduvad tähed kõik erinevad, ongi meil anagrammide leidmisel tegu kordustega permutatsioonidega. *Sellisel juhul saame sõna anagrammide arvu leida järgneva valemi abil: Pnr = . *Viimasest järeldub muuseas, et sõnal on enim anagramme, kui kõik tema tähed on erinevad, ning vähim anagramme, kui kõik tema tähed kattuvad. *Eesti keeles kutsutakse seda valemit ka nö. Raamatupidaja reegliks. Multinoomkordajad- Tuleks ära märkida, et sümbol tähistab matemaatikas multinoomkordajat: see tähendab, et ta on multinoomi (X1 +.......+ Xk)n arenduses (sulgude avamisel) üksliikme e. mononoomi kordajaks. (analoogselt binoomi valemile). Multinoomkordaja leidmine: Oletame et meil on valem (a + b + c)3 ning vaja on leida
Ta oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Esikkogu väljapeetud sürrealismiga ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) tekitas oma loominguga võõristust, eemaldus eesti traditsioonist. Kasutas modernismi uuemad võimalusi. Avaldas rootsi luuletaja Erik Lindegreniga valiku prantsuse moderluulet rootsi keeles (1948). Aforismikogu ,,Rootsi Selaviste" (1957) see sisaldas intelektuaalseid mänge keelega, sisaldades kõlaefektidele rajatud paradokse ja anagramme. Laaban soovis sellega teostada pööret, milleni püüdsid jõuda suuremad rühmitused, kuid ta ei jõudnud selleni. Laaban nimetas oma kõlaluule häälutusteks, mis on inspireeritud prantsuse või rootsi keelest. 24. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Mälestuskirjandus päevikuid ja muid dokumentaalkirjandust ilmus palju. Kodumaal oli neid tõsiselt võetavaid mälestusi vähe. Bernard Kangro tegi raamatute statistikat (andmed aastatest 1944-1986): 267 romaani, 155
annaabi.ee 
