“Maailm pooldub” (“Maailm pooldub”) “Raha kaotab ostujõu” (“Raha”) Hüperboolid Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) Runnel kasutab antud kogumikus palju kordusi. Luuletuses “Silplaul” kordub mitmed korrad sõna ei ja või. Luuletuses “Jälle” kordub sõna jälle. Luuletuses “Ei saa” kordub sõna ütlemine erinevates vormides. Kõlakujundid Anafoori esineb suhteliselt palju. Näiteks luuletuse “Mõtisklus aegumatute argumentidega” algab esimeses salmis iga sõna K- tähega. Luuletuses “Ei saa” esineb ridade alguses täht E. Esineb ka epifoori ehk häälikute kordust luuleridade lõpus. Näiteks luuletuses “Ei saa” lõppeb iga rida A-tähega. Luuletuses “Pimedusest tulevad” esineb iga rea lõpus täht D. Riimi kasutab autor antud kogumikus pisteliselt. Mõned luuletused on riimis, mõned mitte
.." Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants: Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab iga rida ,,M" tähega. Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea lõpus. Näiteks sobiks sama luuletus ,,Sisendus", kus esimesed kaheksa rida lõppevad a-ga ja viimased neli d-ga Luuletuse analüüs ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas raamatu ,,Don Quijote", kus peategelane võitleb tuuleveskitega.