selle tõttu on vajalik marja ja niisa sünkroonne väljalaskmine, mis tekitab keerulisi käitumismehhanisme. Marjahoole (lõimetishoole) erinevad elundid: · merinõelal ja merihobukesel haudetasku; · marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad: 13 · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele).
kohalike tingimustega. See vähendab nurg, särg, karpkala, linask, säinas, ahven geenide voolavust populatsioonide vahel. (noor). VERTIKAALSELT- saagi järgi, kaitseks, · Kalad vajavad eluks pidevalt alla jahedamasse vette energia hapnikku. Kuid O2 lahustub vees halvasti. kokkuhoiuks. Temperatuuri tõusuga O2 lahustuvus · Anadroomne ränne ~ Kala elab halveneb ( kalade metabolism aga meres, kudema siirdub magevette (lõhe, kiireneb). Vesi on viskoosne ja kaladel kulutab 70-80% energiast kudemisrändele kulub palju energiat vee pumpamisele läbi ja sureb pärast kudemist). Rohkem tuntud lõpuste. Mida suurem on kalade lõpuste kõrgematel laiustel, kus meri annab pind, seda suurem on hapniku omastamise suurema produktsiooni kui mageveed
· "tööviljakus" kalakasvanduses välja lõpstavate marjaterade arv; · suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. gg. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete hh. (gonaatide) % kehamassist. 35. Kalade ränne ja selle tüübid. a. Siirdekalad: · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, b. meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) c. Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas d. Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). e. Üleminekud, poolsiirdekalad poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 36. Kalade analüüsi meetodid. 37
annaabi.ee 
