ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi. Tavaliselt saab see alguse toidu saabumisest makku, seda nimetatakse ka gastrokooliliseks refleksiks. Imikul on defekatsioon reflektoorne tegevus ja ei allu tahtlikule kontrollile. Kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusse ja aju surub alla seda refleksi nii kaua, kui on defekatsioon võimalik. Välimine anaalsfinkter on tahtliku kontrolli all. Defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub. Kõhulihaste kokkutümbed ja diafragma alanemine tõstab kõhuõõnesisest rõhku ja osaleb roojamisel. Rooja koostis Roe koosneb poolpehmest pruunist massist, värvi annab sterkobiliin. Kuigi vee tagasiimendumine toimub jämesooles, annab vesi 60-70% rooja massist. Peamiselt koosneb roe seedimata rakumaterjalist, surnud ja elusatest mikroobidest
- küllalt pikkade ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi - see algab toidu saabumisega makku - gastrokooliline refleks ● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal ● defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub - kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa soole tühjenemisele Roe ● koosneb poolpehmest pruunist massist - värvi annab sterkobiliin (vt hemoglobiini lammutamise skeem)
annaabi.ee 
