NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad
Uuringus osales 50 heteroseksuaalset meest ja naist ning 20 homoseksuaalset meest ja 20 lesbit. Uuringu teinute sõnul olid heteroseksuaalsete meeste ja lesbiliste naiste ajuehitus sarnane. Mõlemal grupil oli parempoolne ajupoolkera vasakust ajupoolkerast suurem. Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused. Uurijad keskendusid ka mandelkehale (corpus amygdaloideum) ja selle seosele teiste aju osadega. Mandelkeha juhib ajus emotsioonide tekkimist ja kulgu. Ajuskaneering näitas, et homoseksuaalsetel meestel oli ajutöö rohkem sarnane heteroseksuaalsete naiste kui heteroseksuaalsete meeste ajutööga. Heteroseksuaalsetel meestel ja lesbilistel naistel mõjutab mandelkeha eriti tugevalt ajupiirkondi, mis juhivad keha liigutusi. See tähelepanek kinnitas varasemat tähelepanekut, et võitle või põgene reaktsioon on tüüpiline maskuliinne omadus.
- läätstuum - kiilukujuline - globus pallidus + putamen Nucleus caudatus - Globus pallidus (AE2) kahkjaskeha koosneb mediaal- ja lasteraalosast - Putamen (ACE3) koorik kumerläätse kujuga kahkjaskehast lateraalsemalt - Nucleus caudatus (ABCD4) sabatuum komakujuline caput (CD5) + corpus (CD6) + cauda (C7) CLAUSTRUM (AE8) - tõkis - õhuke hallainekiht läätstuuma ja saaresagara vahel CORPUS AMYGDALOIDEUM (E9) - mandelkeha - paikneb oimusagaras hippocampus’e eemise paksenenud otsa ehk jala ees Kapslid - capsula extrema (ABE10) claustrum’i ja saaresagara vahel - capsula externa (ABE11) claustrum’i ja läätstuuma vahel - capsula interna V-tähe kujuline ala, mis avatud lateraalsuunas, 3 osa: 1. Pars thalamolenticularis (B15) – läätstuuma ja talamuse vahel 2. Pars sublenticularis (B16) – läätstuumaalune osa 3
45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbilisse süsteemi kuuluvad hippocampus, gyrus parahippocampalis, gyrus cinguli, bulbus olfactorius, tuberculum olfactorium. Lisaks ka corpus amygdaloideum, septum'i tuumad ja nuceleus thalami anterior. 46. Limbiline süsteem ja emotsioonid Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis. Limbiline süsteem reguleerib üldise emotsionaalset seisundit. Amügdala- vajalik õpitud emotsionaalsete reaktsioonide omamiseks ja teiste emotsioonide äratundmiseks. Vigastused kalduvad vähendama hirmu ja agressiivsust. Singulaatkorteks- selle singulaatkäärul asuva ala aktiivsus sõltub mitmekülgsetest