2 Araali meri on üks suurimaid järvi maailmas. Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse 1,5-3 korda. Araali mere kuivamise põhjusteks nimetatakse sinna suubuvate jõgede Amurdarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järv on jagununud kaheks osaks: Väike-Aaral ja Suur-Aaral. Väike-Aarali püütakse säilitada, Suur-Aaral on aga rahanappusetõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel jäävad järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millel möllavad tolmutormid. Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks
Üks esileküündivamaid oli selles Ata Salih107 (19081964). Klassivõitlust kujutati esileküündivamalt Oraz Tatsnazarovi (1904-1942) poeemis ,,Batrak" (1930)108, Sali Kekilovi (19061944) poeemides ,,Edasi" (1935)109, ,,Viimane kohtumine"110 (1939), Agahan Durdõjevi (19041947) poeemis ,,Klassivõitlus" (1932)111. Turkmeeni rahva ajaloo temaatika kujutamisel paistis silma B. Kerbabajev (18941974). Tema poeemi ,,Amurdarja" (1931) esimeses osas jutustatakse turkmeenia rahva raskest minevikust112, teises osas helgest tänasest113. Uue elu rajamise liialdusi naeruvääristas Sali Kekilov, kelle poeemi ,,Liiderlik" (1935) kangelaste meelest piisab kultuurseks saamisel vaid maalt linna sõitmisest, maanaise majajätmisest ja linnanaise võtmisest. Isamaasõja oli enimkäsitletud Kurban Durdõ teema. Kurban Durdõ sai esimeste hulgas, 26. juunil 1941, Nõikogude Liidu Kangelase aunimetuse114
annaabi.ee 
