kaheks aastaks. Hiljem võeti veel Madeirast vett ja muud lisamoona. Kui ta alles 9. septembril oma meeskonnale teatas, et minnakse hoopis lõunasse, siis, nagu Gjertsen kirjutas, "kõik vaatasid teda suud ammuli, nagu hunnik küsimärke. Ta saatis oma venna, Leoni, Scottile telegrammi saatma oma uuest plaanist. Kui too teate kätte sai, arvas ta, et Amundsen läheb Antarktikasse Wedelli mere kaudu. Ülemaailme reaktsioon oli negatiivne ja Amundsenit alahindav. Nelja kuu pärast, 14. jaanuaril, jõuti Rossi liustikuni. Amundsen valis oma talve peakorteriks Vaalade kai mitmel põhjusel. Esiteks oli seal palju loomi ja linde toidu kogumiseks. Teiseks asus see 60 miili poolusele Scottist lähemal. Kolmandaks said nad sealsamas teha oma vaatlustööd. 15. jaanuaril pandi alus laagrile, mis asus 2 km sisemaal. Järgmise kolme nädalaga kandsid 5 kelku iga päev 10 tonni varusid põhilaagrisse Framheimi. Toidulaod rajati igale pea laiuskraadile
läänest itta (sel ajal oli see kõige paremini varustatud polaarekspeditsioon), aastatel 1922- 1924 Maudiga jäätriivis (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amundsen_roald1). Aastal 1926 lendas Roald esimesena üle põhjapooluse dirižaablil "Norge" marsruudil Teravmäed–põhjapoolus–Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel kuna esimesi kolme (Frederick Cook, Robert Peary ja Richard Byrd) süüdistatakse, kas ebapiisavates andmetes või pettuses, sellepärast on Amundsenit peetud ka esimeseks inimeseks põhjapoolusel. Aastal 1928 jäi Amundsen teadmata kadunuks rahvusvahelisel ekspeditsiooni Umberto Nobile päästmisel. Selle ekspeditsiooni dirižaabel Itaalia oli Põhja-Jäämerre kukkunud. Roald lendas koos Prantsuse õhujõudude pilootidega teda otsima 18. mail vesilennukiga Latham ja jäi teel Spitsbergenisse teadmata kadunuks. 4 Ta kukkus lennukiga Põhja-Jäämerre ja kogu lennuki meeskond hukkus