paljastus omaprane polsterkroon, mis sarnanes Osirise Atefi krooniga. Oletatavasti oli selle otstarbeks kaitsta Tutanhamoni ngu selle peal asuva kuldmaski raskuse eest. Amulett, mis lebas sellel polstril, vrib erilist thelepanu. See kujutas endast varrele kinnitatud poolringi ja pidi etendama stiliseeritud kuklatoe osa. Selle amuleti juures on mrkimisvrsed kaks asja: materjal, millest see on valmistatud, nimelt raud, mida muidu Tutanhamoni hauakambris ei leia, ja sellele amuletile omistatav smboolne thendus. Surnuraamatus (166. peatkk ) seisab sna-snalt: rka minestusest, milles sa uinud. Sa triumfeerid kige le, mis sinu vastu tehakse. Ptah on vtnud sinu vaenlased. Nad lebavad nd seal ja neid pole enam olemas. Selle thelepanuvrse amuleti mistatust on radioloogid ikka ja jlle pdnud lahendada. Rabav on igal juhul aga Surnuraamatu tekst surmavormeliga, surmakuulutusega, mis juba varsti sai kahele lahkamise juures viibinud teadlasele kohutavaks telisuseks.
siiski seda, mida rahvas tahtis.» «Kuulan teid, majesteet!» vastas Tristan. «Aga kui nõid veel kirikus on, kas võib teda siis kinni võtta, hoolimata varjupaiga õigusest?» «Paastu jumala nimel, jah, varjupaik?» ütles kuningas kõrvatagust sügades. «Ometi peame selle naise üles pooma.» 444 2 6 3 Nagu äkilisest mõttest rahatuna langes kuningas oma tooli ette põlvili, võttis kübara peast, pani selle istmele, vaatas härdalt ühele tinast amuletile oma kübara äärel ja ütles siis käsi kokku pannes: «Oh, Pariisi jumalaema, mu armuline kaitsja, andke mulle andeks! Teen seda ainult seekord. Seda roimarit tuleb karistada. Kinnitan teile, püha Neitsi, mu hea käskija, see nõid ei vääri teie kõrget kaitset. Teie, jumalaema, teate, et paljud jumalakartlikud valitsejad on rikkunud kiriku eesõigust jumala auks ja riiklikul kaalutlusel. Püha Hugues, Inglismaa piiskop, lubas kuningas Edwardile oma kirikust ühe nõia kinni võtta