Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv jne), nn orjade kiht (tekkiv, väikesearvuline, siia sattusid mässama hakanud töörahva liikmed). Külakogukond ayllu majandusüksus; maad jagati perioodiliselt ümber; kogu riigis oli
le. K. jäi koridori seisma, ega saanud aru, kuhu naine viidi. Ta ei suutnud uskuda, et kohtuametnike ruunid asuvad pööningul, aga lähemale astudes ta just seda nägigi. Josef tundis, ennast kohtunikest paremaks olema, sest samal ajal, kui nemad pidid pööningukambrites läppunud õhus ja väikestes tubades aega veetma, oli temal oma suur ruum pangas. Seal samas koridoris kohtus ta kohtuteenriga, kelle naist ta just oli näinud minema viidama. Kohtuteenri kannul, kes lubas talle amtnike ruume näidata, liikus K. mööda kituskest koridori, kus pinkidel istusid mehed, kes paistsid justkui rusutud. Ta rääkis ühega neist, kes esmapilgul ei suutnudki talle midagi vastata, vaid vaatas talle otsa. Kohtuteener lahkus ja K.l hakkas lämbest õhust paha ja ta ei suutnud kuidagi välja saada. Ühel uksel oli viisakas riietuses mees ja naine, kes teda ruumidest välja aitasid. Tema tervis ei olnud mitte kunagi varem selliseid trikke teinud, kuid nüüd otsustas K. kindlalt oma
annaabi.ee 
