Linnaõigus eristas kodanikku ümbritsevast keskkonnast. Põgenikud said aasta ja ühe päeva järel vabadeks inimesteks. Keskaegset linna valitses raad. See oli võimu- ja valitsusorgan. Raad sekkus ka linnakodanike isiklikku ellu, et vähendada priiskamist. Bürgermeister – rae kõrgeim liige. Sündik – rae liige, tegeles õigusalaste küsimustega. Linnades oli amtlik saksakeel. Rahvus oli pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. 2) Liivi sõja sündmused 1561-1583 (Õ lk 86-88) 1561. aastast kehtis Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuna Põhja-Eesti (eriti Tallinn) oli Rootsil, siis pidi ordu vanduma alla ka Poolale ning ülejäänud Saksa ordu läks 1561. aastal Poola kuningas Sigmund II Augustile. 1563-1570 toimus seitsmeaastane sõda (Taani, Venemaa vs Rootsi, Rootsi võitis
tegu moraalne. 14. Tooge näide kohustuste konfliktist? Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 15. Milles seisneb nn tegude tagajärgede probleem ja kuidas C. I. Lewis seda leevendas? 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkundades on selleks erinevad piirangud. Näiteks ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma
suhtes või mitte ja sellega asi piirdubki 2) Tundub, et reeglid on igasuguse arutlemise, sealhulgas ka moraalse arutlemise jaoks hädavajalikud 3) Paistab, et erinevatel olukordadel on ühiseid jooni, nii et oleks vasturääkiv kirjutada ette erinevaid moraalseid tegusid. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkondades on selleks erinevad piirangud. N: ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb
annaabi.ee 
