kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb. 80 Kui aktiivtakistusega vooluringis on siinuspinge u =U m sin t , siis tekib Ohmi seaduse põhjal ka siinusvool: u U i = = m sin t = I m sin t. r r Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingega. Efektiivväärtuste jaoks, jagades maksimaalväärtuse Um avaldise Im = mõlemad pooled läbi r amplituuditeguriga 2 , saab Ohmi seaduse U efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. Pm U m I m U m I m P= = = =U I .
kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb. 80 Kui aktiivtakistusega vooluringis on siinuspinge u =U m sin t , siis tekib Ohmi seaduse põhjal ka siinusvool: u U i = = m sin t = I m sin t. r r Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingega. Efektiivväärtuste jaoks, jagades maksimaalväärtuse Um avaldise Im = mõlemad pooled läbi r amplituuditeguriga 2 , saab Ohmi seaduse U efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. Pm U m I m U m I m P= = = =U I .