Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. vahel (joonisel 600). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. H1. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud Keerme samm P on piki keerme telge mõõdetud kaugus profiili kahe lähima rööpse külje amplituudini. vahel. Mitmekäigulisi keermeid iseloomustab veel keerme tõus Ph, mis saadakse keerme Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. sammu P ja käikude arvu n korrutades.
Wp 36. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud taanduvad väändemomendiks Tv.??? 37. Surutud varraste stabiilsus. Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga 38. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 39. Mis on materjali väsimus? Materiali väsimus on materiali tugevuse alanemine vahelduva koormuse puhul. 40. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Kui detailile mõjub küllalt suur arv vahelduva pinge tsükleid, siis võib detail äkki, eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures
Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. (joonis natuke vildakas(peavad olema sarnased võnked) a(amplituudpinge a=0,5(max-min) keskmine pinge m=0,5(max+min) R = min assümeetriategur: max On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 16. Mis on materjali väsimus? Materjali väsimine-detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel. 3 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Materjali teoreetiline väsimuspiir- suurim pinge, mida materjal talub purunemiseta lõpmatu arvu pingetsüklite vältel.
otseühenduse puhul ei sobitu eelvõimendi väljundtakistusega. Võimsusvõimendi Selle ülesandeks on anda kõlarisse nõutud võimsusega signaal. Võimsusvõimendi koosneb üldjuhul sisendastmest, tüürastmest ja väljundastmest. Sisendastmesse antakse eelvõimendist võimendatav signaal ja võimsusvõimendi väljundist vastuside signaal. Tüüraste võimendab signaali pinge väljundastme läbitüürimiseks vajaliku amplituudini. Nii sisend- kui tüürastme ülesannet võib lihtsaimas võimendis täita üks transistor või operatsioonvõimendi. Väljundaste võimendab põhiliselt voolu. Mõnel juhul vähesel määral ka pinget. Põhiline pingevõimendus on teostatud sisend- või tüürastmes. Et kõlari saaks ühendada võimendi väljundisse ilma väljundtraffota, peab väljundastmel olema väike väljundtakistus. On soovitav et see takistus oleks 3...10 korda väiksem kõlari
Kui sisendsignaal amandab pos. polaarsuse (diood avaneb) ja fiksaatori väljunddioodi väikese takistuse tõttu peaaegu lühistatakse. Konde C laadub kiiresti U sis sisendimpulsi amplituudini ja säilitab laengu kogu impulsi AB kestel. Ajahetkel B US langeb, kuid konde t pinge ei muutu, sest ta ei suuda kiiresti tühjeneda läbi suure takisti R. Seepärast muutub UV sisendimpulsside amplituudi võrra st. kuni punktini C. Kui RC-lüli U v älj
detekteeritakse 2 tavalise diooddetektoriga, mis töötavad ühisele koormustakistusele. Ühisjuhtmeks võib võtta koormustakisti ükskõik kumma otsa (A või B). Suhtedetektorit iseloomustev element on suuremahtuvuslik konde C 5, mis on üh. vastavalt dioodide polaarsusele rööbiti dioodide koormustakistitega (R1; R2), mis omavahel on jadamisi Püsiva signaalipinge korral laaduvad C3 ja C4 kumbki läbi oma dioodi pingeni, mis ulatub VS-pinge amplituudini ja kondel C5 tekib nende summa: UC5 = UC3 + UC4 Kui FM-signaali amplituud mingi häire mõjul järsult suureneb, siis avanevad dioodid rohkem ja dioode läbiv vool suureneb, kui pingete summa UC3 + UC4 jääb UC5 suure mahtuvuse tõttu U ms esialgu peaaegu konstantseks. Lähtudes Ohmi seadusest tähendab see dioodi vooluringide takistuste vähenemist. f
annaabi.ee 
