teatud aeg. 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on ka suur. 1. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. 1. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T, Ühik: 1s 1. Pendli asendit, kus koormis püsib paigal nimetatakse tasakaalu asendiks. 1. Pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi nimetatakse amplituudasendiks. 1. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Tähis: v, Mõõtühik: 1 m/s, 1 km/min, 1 km/h 1. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. 2. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.
Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul.
Selles referaadis ma kirjutan pendlitest ja võnkliikumisest.Ma sain palju uusi teadmisi. Sealt te saate teada palju uusi valemeid ja ka kuidas neid kasutada.Selles referaadis ma kirjutasin väga erinevaid teemasid pendlite ja võnkliikumise kohta.Ma loodan,et teil on väga huvitav lugeda minu referaati. Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi
Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumiseks ehk võnkeliikumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus pendel peatub võnkumise lakkamisel. Amplituudasendiks nimetatakse pendli asukohta, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks. Täisvõnkeks nimetatakse pendli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võnkumine, laine ja heli Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib sama tee edasi-tagasi korduvalt kindla ajavahemiku järel. Võnkumine on üks mehaanilise liikumise liikidest.
Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T
Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T
annaabi.ee 
