meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Klassitsistliku arhitektuuri üks meelisvorme oli hoone keskosa kohale ehitatud kuppel. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Kuplit kasutati ka paljudel ühiskondlikel hoonetel. Klassitsismiajastul loodi palju triumfi- ja memoriaalehitisi: auväravaid, võidukaari, triumfisambaid. Viimased on eriti iseloomulikud ampiirstiilile, milles võeti otseselt eeskuju Rooma keisririigiaegsest arhitektuurist. Joonis 14. W. Thornton Kapitoolium 15 ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Historitsismi üheks varasemaks ilminguks minevikustiilide kasutamisel oli pöördumine keskaja stiilide poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, jäljendatigi paljude uute pühakodade loomisel gooti stiili.
Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil Inglismaal ja ka Mandri-Euroopas; sai nime inglise arhitektide ja mööblikunstnike vendade Robert Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 8 (1728-92), John (1721-92) ja James (1732-94) Adami järgi