(G=1/R) Konduktomeetriline Staatilised meetodid Dünaamilised tiitrimine (I=0): meetodid Potentsiomeetria (E) Potentsiomeetriline tiitrimine Reguleeritava pingega: Konstantse vooluga: Voltamperomeetria (I=f(E)) kulonomeetriline tiitrimine Amperomeetriline tiitrimine (Q=It) Elektrogravimeetria Elektrogravimeetria Kulonomeetria konstantse elektroodi potentsiaaliga 3 . Nernsti võrrand ja elektroodi potentsiaali arvutamine. Elektroodi potentsiaal on see potentsiaal, mis saadakse mõõtmisel elektrokeemilises rakus, kus kokkuleppeliselt anoodiks on standardvesinikelektrood ja katoodiks on uuritav elektrood. Tasakaaluline reaktsioon:
viaaliga. Lahutamist mõjutavad ioonide elektroforeetiline liikuvus (kui kiirelt ioon puhvri ja elektrovälja teatud tugevuse juures liigub), elektroosmootse voo kiirus ja tsoonide laienemine. Mida suurem on väljatugevus, seda kiirem on liikumiskiirus. Detekteerimine toimub kapillaari sees ning detektor paikneb katoodi poolses otsas ning kasutada saab järgmisi detektoreid: - UV-detektor - Fluorestsentsdetektor - Massispektromeetriline detektor - Amperomeetriline detektor - Konduktomeetriline detektor Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained);
- Ensüümelektroodid (biosensorid) Gaasitundlikud elektroodid - polümeerne membraan tagab läbipääsu gaasidele CO2 + H2O H+ + HCO3- Mida rohkem vesinikioone (mida happelisem), seda madalam pH Ioonselektiivsed elektroodid (plussid) - Ei saasta proovi - Tulemuse saab enamasti kiiresti - Määramispiirkond on lai - Mittedestruktiivsed - Mõõtmisi ei sega proovi hägusus, värvus - Kaasaskantavad Voltamperomeetrilised meetodid Amperomeetriline hapnikuandur Inversioonvoltamperomeetria: - uuritav aine sadestatakse elektroodile - määramisel viiakase tagasi lahusesse Konduktomeetriline analüüs Elektrijuhtivuse mõõtmine: Millest sõltub proovi elektrijuhtivus? Erinevate ioonide sisaldusest Mida iseloomustab? Vee kareduse leidmine Karedust põhjustavad karbonaatioonid Ca ja Mg Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ 65 mg/l M (Ca) = 40 g/mol 65 * 10-3 g / 40 g/mol = 1,63 * 10-3 mol Mg2+ 17,5 mg/l
läbiviimine. · Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. o Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagneetilist kiirgust. · Füüsikalis-keemilised meetodid keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega. o Elektrokeemilised meetodid polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ninge tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid põhinevad ainete optilistel omadustel o Kineetilised põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel o Luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. · Keemilised reaktiivid on ained, millega teostame keemilisi reaktsioone
_ Mass-spektrid - tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. _ tuumafüüsikalised e. radiokeemilised meetodid ainete kiiritamine elementaar- osakestega, näiteks prootonite või neutronite vooga. _ isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. Füüsikalis-keemilised meetodid keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega. _ elektrokeemilised meetodid - polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ning tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. _ fotomeetrilised meetodid - põhinevad ainete optilistel omadustel. _ kineetilised - põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel. _ luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. Keemilised reaktiivid _ Keemilised reaktiivid on ained, millega teostame keemilisi reaktsioone. Neid võib kasutada ainete
o tuumafüüsikalised e. radiokeemilised meetodid – ainete kiiritamine elementaar- osakestega, näiteks prootonite või neutronite vooga. o isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 3. Füüsikalis-keemilised meetodid – keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega. o elektrokeemilised meetodid - polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ning tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid - põhinevad ainete optilistel omadustel. o kineetilised - põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel. o luminestsentsanalüüs – aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. 4. Bioloogilised meetodid - silm, nina, maitse, bioandurid. 5
annaabi.ee 
