ettevõtetes jargitakse tihti palgataseme muutmisel riigi keskmise palga dunaamikat (vt Statistikaameti kvartali põhiseid andmeid). Lisaks tahaks tahelepanu juhtida sellele, et kui mineviku aruandeid vaadates selgub, et palgakulud on suurenenud, ei pruugi see tahendada, et inimeste palk on suurenenud, vaid hoopis juurde on võetud uusi töötajaid. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse kirjel põhivara kulum ja vaartuse langus. Prognoos sõltub ettevõttes kasutuses olevatest amortisatsiooninormidest ja sellest, kas ettevõte ostab ja/või muub jooksval aastal põhivara. Seega võib funktsiooni ilmutamata kujul esitada jargmiselt: Mingisuguse orientiiri saab katte ka nii, et vaadeldakse eelmiste aastate kulumite suhteid põhivara jaakmaksumusse: 34. Mille järgi planeeritakse tulumaks? Alates 2000. aastast ei pea Eesti ettevõtted enam tulumaksu maksma tekkinud kasumist (labi maksuamortisatsiooni deklaratsiooni korrigeerimiste), vaid valjamakstavatelt dividendidelt ehk
Ühtlasi lisandub see toodangu omahinda. Amortisatsioonieraldised kantakse raamatupidamise bilansis eraldi kontole ja neid kasutatakse põhivara taastamiseks nii olemasoleva põhivara remondi kui ka uue põhivara soetamise teel. Amortisatsioonieraldised arvestatakse protsendina põhivahendi soetamismaksumusest, kusjuures ettevõttel on õigus valida nii arvutusmeetod kui ka aastase amortisatsiooninormi protsendimäär pidades silmas riiklikult kehtestatud vahemikke. Näide võimalikest amortisatsiooninormidest on järgmises tabelis. Jrk nr. Põhivahend Kasutusaeg Aastane amortisatsiooninorm % 1 Hooned 50 2 2 Arvutid 3 30 3 Väikemasinad 3 30 4 Statsionaarsed kraanad 8 12,5 5 Liikuvmasinad 4 25