5 t/ha ja müügihinna 1000 kr/t korral võimalik teravilja kasvatamisest praktiliselt kasumit saada. Kui aga vilja müügihind oleks 1500 kt/t, saab viljakusest tulu, kui masinatöökulud 1.ha-le on alla 2500 krooni. Kui teravilja saagikus oleks 4 t/ha (selliseid talusid jms.Estis on), saab ka vilja müügihinna 1000 kr/t puhul tulu ha-toetuse 400 kr/t korral kasumit vaid siis, kui masina töökulud on alla 1700 kr/ha(so.kui põllutöid tehakse vanade ja odavate masinatega ja ei arvestata amortisatsioonikulusid, et saaks osta uusi masinaid) Kuid müügihinna 1500 kr/t ja ha-toetuse 400 kr/ha puhul on loota väikest kasumit ka masina töökulude 3500....3900kt/ha korral. Maksimaalne ostuhind riigireservi ostmisel on toidunisul 1900 ja -rukkil 1800 kr/t.Keila TERKO ostis toidunisu hinnaga 1800-2000 kr/t,söödaks1700 kr/t ningotra 1500 kr/t. Nende andmete alusel on võetud arvestustes suvivilja kokkuostuhinnaks 1700 kr/t taliviljal 1800 kr/t.
tarbida. Kasumit maksimeerivatel firmadel on aga hoopis vähem põhjusi oma investeerimiskulutusi aja jooksul tasandada. Investeeringute kõikumine ajas äratas majandusteadlastes huvi juba enne Keynesi. Keynes argumenteeris oma teoses "Tööhõive, intressid ja raha üldteooria", et investeerimiskulutuste kõikumised on äritsüklite põhjuseks või vähemasti põhiliseks tsüklite tekitajaks. Investeerimiskulutuste mõõtmine on keeruline, kuna keeruline on mõõta ja hinnata amortisatsioonikulusid. Erinevalt majapidamiste tarbimisotsustest ei sõltu ettevõtete investeerimissoov otseselt jooksvatest tuludest ja tootmismahust. Nõudmine põhikapitalile, mis oma olemuselt on kauakestev, baseerub suures osas tulevaste müügivõimaluste hinnangutel. Samasugune on ettevõtjate suhtumine kaubavarudesse. Tavaliselt suurendatakse varusid majanduse kriisijärgse toibumisfaasi alguses. Vastupidiselt investeerimisele sõltub