1.Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel. 2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi. 7. Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel
kasutusele võtta. · Kõige kiirem viis on maksa ja ka lihase glükogeenist glükoosi süntees. Öösel kasutatakse see ära, hommikuks maksas ei ole enam glükogeeni. · Edasi läheb käiku neoglükogenees- glükagoon aktiveerib ensüüme, mis neoglükoegeneesi esile kutsuvad- süsivesikute teke püruvaadist ja laktaadist, mis omakorda tekivad lihasglükogeenist. · Glükoneogenees on glükoosi teke ka amonihapetest (valgud amonihapeteks) ja glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel). Kontrainsulaarsesse süsteem aitab tõsta vere glükoosi taset, kuuluvad kasvuhormoon STH, adrenaliin, kortisool, glükagoon (kõhunäärme hormoon, igapäevaselt osaleb vere glükoosi taseme reguleerimisel, võtab glükoosi glükogenolüüsi teel)- need on puhtal kuhul. Võimaldavad reserve kasutusele võtta. Kuuluvad ka kilpnäärme hormoonid (mitte kõik),