Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm). Ektodermist moodustuvad närvisüsteem, silmad, nahk ja karvad mesodermist veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta. Putukatel on koorion putukamunade välimine kest. Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
120. Kahepaiksed ( Amphibia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia). Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad
annaabi.ee 
