representation - Kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole – primaarne mälu - Üldised teadmised maailma kohta – semantiline - Isiklik teadvustatud minevik - episoodiline Pikaajalise mälu süsteemid ja mäluprotsessid Klassifitseerimine ehk liigitav lähenemine täiendab protsessidele orienteeritud lähenemist. Mälusüsteemid on eraldiseisvad kui omavahel suhtlevad ning ühiselt töötavad aju alasüsteemid. Amneesiauuringud Eraldiseisvuse ilmsed tõendid saadud amneesiapatsientidelt: pole ühest sündroomi kuid ühiseid omadusi - Uue info omandamise halvenemine - Retrograadne amneesia - Suhteliselt hea üldintelligentsuse tase - Tüüpilistes lühimälu mõõtmise ülesannetes normaalne tase - Õppimisvõime teatud säilimine ärast amneesia algust (kuigi LTM-sse salvestumine häiritud) Amneesiasündroomiga enimseotud piirkonnad ajus: Korsakovi sündroom (üldine amneesia)
kus tuleb tegeleda mitme ülesandega samaaegselt. Kaasaegne käsitlus: Millised on inimese peamised mälusüsteemid ja mille poolest need erinevad - Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik - Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea
annaabi.ee 
