- Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused - Mitteverbaalsed – pildifragmendid, mittetäielikud kujutised ,võimalikud/võimatud objektid - Kontseptuaalsed – sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused. Mis on praiming? Mis iseloomustab praimingu-efekte? Milliseid praimingutüüpe eristatakse? Näiteks toimi amneesiapatsientide puhul kui neil palude õnnemängu kus punased kaardid ennustavad kõrgemaid puntke kui mustad. Siis endale teadvustamata hakkavad nad pärast mitmendat korda mängides eelistama punaseid. - Tähendusele eelnev perseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust, lahus ka semantilisest - Praiming soodustab objekti äratundmist sest inimene on sellega varem kokku puutunud kuigi seda endale ei teadvusta
kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi, samuti nt ka madalama taseme protsesse nagu tingitud reaktsioonid - Kõiki avaldumisi iseloomustab üks ühine nimetaja – implitsiitse mälu kasutamine toimub teadvustamatult Mille kaudu eristub teistest mälusüsteemidest? Anatoomiline ja funktsionaalne lahknevus mis avaldub: - Amneesiapatsientide võrdluses tavainimestega - Täiesti normaalse mäluga inimeste tulemustes sõltuvalt mäluülesade tüübist ja ülesehitusest Implitsiitne mälu ei paikne ajus ühes kohas vaid on olemas erinevat tüüpi implitsiitset mälu (nt erinevat tüüpi praiming; protseduuriline mälu (skill learning) – need enamasti hõlmavad erinevaid protsesse ja ajustruktuure kuigi osalt on ka samad) Praimingu erinevus protseduurilises mälus on selles, et toimub kiirelt ja on
annaabi.ee 
