üheks linnainimestest, kel pole elumõtet ega püüdlegi selle poole. Seda kuuldes oli Niklaus vihane ja käskis Goldmundil koheselt ta majast lahkuda. Goldmund leidis jälle paarilise rändamiseks. Robert oli enda palverännakut alustanud pärast isa surma ja otsis pidevalt nüüd viise, kuidas Goldmundile muljet avaldada ja heas nimekirjas olla. Jõudes ühe rännaku lõpul järgmisse külla, läksid nad majja mis tundus inimtühi, välja arvatud ammuv lehm põllul. Goldmund sisenes majja ja avastas sealt mitu surnud inimest(lk.187 viimane otsekõne). Robert käis vaid korra majas kuid edaspidi ei saanud lahti hirmust ka ise katku nakatuda. Edasi liikudes külast leidsid nad veel palju taolisi maju ja surnuid(lk.189 täppide vahelt). Edasi liikudes leidsid nad kohutava surnuaia(lk.190 täppide vahelt). Rändajad jõudsid linna, mis oli katku tõttu peaaegu tühi, ent sealt leidis Goldmund endale armsama Lene, kes polnud
või kaljakappa. Härjal võib olla ka ebaloomulik, kahest suurem arv sarvi: kolm (= hang), kuus (= kangapuu riidepakk) või sada (= äke). Nagu elus, nii mõistatuseski on härjal kombeks häälitseda, see hääl on tüüpiliselt möirgamine või mörisemine ja (taas täpsustavast jätkust sõltuvalt) tähendab härg siis mitmesuguseid häält tegevaid asju: kirikukella, torupilli, käsikivi vm. Lehma kohtab eesti mõistatustes palju vähem kui härga. Ammuv lehm nagu mörisev härgki võib tähendada torupilli. Nii härg kui lehm võivad ajada sarved räästasse ja tähendada siis tuld ja suitsu. Lehma ootuspäraseid seoseid piimaga iseloomustab stereotüüp `Niisugune (mingit karva vm.) lehm, naasugune (mingit värvi vm.) piim': Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene (kanepitera); Väikene lehmäkene, makus piimakene (mesilane). Lehmakene-deminutiivid on ülekaalukalt lõunaeestilised ja neis näib olevat tunduv annus vene ja läti laene
annaabi.ee 
