oma välispoliitikat. Seeläbi on võimalik manipuleerida pea kõigi riikidega, kus vajadus nafta ja teiste kütuste järele on piisavalt suur. Näiteks kujutame ette, et Eestil on suured naftavarud ja Venemaa omad on ammendumas. Ilmselgelt oleks meil sel juhul oma idanaabrite üle teatud võim ning kahe riigi vahelised suhted muutuksid. Teisest küljest vaadatuna tungiks Venemaa varem või hiljem Eesti aladele, et saada ligipääs nii Läänemerele kui nafta ammutamiskohtadele. Eelmisele näitele toetudes saab kindlalt öelda, et tulevikus pole välistatud kütuste puudusest tingitud sõjad. Prantsuse esseist ja filosoof Simone Weil on öelnud: ,,Riigi majanduslikud prioriteedid pole kodanikele eluks vajalikud tooted, vaid tooted, mis võimaldavad sõdida. Nafta on rahvusvaheliste konfliktide põhjuseks palju segadamini kui nisu." Lisaks sellele, et naftariigid on reeglina ka rikkad riigid, on neil kaudne võim teiste riikide üle
ulukeid ning põllupidamiseks ja kariloomadele toidu kasvatamiseks haritavat maad. Vaatamata looduslikele eelistele, ei olnud püsiasustuse kujunemine siiski väga tavaline seda tänu tehnoloogia, ehituse ja transpordi arengule ning loomulikult ka metsa ning põllumaade kurnamise tõttu. Tihti koliti selleks, et suurendada oma materiaalset heaolu, tagada elamiseks mugavam ja soodsam kliima, parandada võimalusi toidu hankimisel või lihtsalt kolida lähemale loodusvarade ammutamiskohtadele või teistele inimasulatele. [6] 3 KLIIMA ROLL ASUSTUSE KUJUNEMISEL Kuna esimesed inimesed elasid tavaliselt püstkodades, siis inimasulate paikseks jäämises mängis suurt rolli soodne looduslik kliima. Püstkojad olid tavaliselt ringikujulise põhiplaaniga mille luudest või roigastest toestik kaeti loomanaha, pilliroo, õlgede või mätastega. Soodsast kliimast sõltus loomapidamise, jahi ning põlluharimise edukus ning loomulikult annab soe kliima võimaluse talve kergemini üle elada
annaabi.ee 
