tavad, moraal jne ning teiselt poolt seadused, määrused jne. kirjutamata õigust luues võetakse aluseks ka kirjutamata õigust (ülipositiivset õigust). Õigus tekkib valdavalt ühiskonnad, seadusandja hakkab olemasolevaid norme kirja panema, analüüsib, hindab, fikseerib need ja teeb teatavaks õigusadressaatidele. Paljude sots normide sugemetest koosneb õigus materjal, mida kirja panna, sellele küsimusele vastuse otsimisel jõuame ikka nende kirjutamata normideni. Seadusandja ammutabki seda materjali reaalselt. See kõik kokku tuleb õiguse struktuuri all arvesse. Enam kui kirjutatud õigusnormide või nn õigusallikate süsteemi sisemine korrastatus. Vähemalt 2 allastruktuuri: õiguse vaimne infrastruktuur ja institutsiooniline infrastruktuur. Esimese puhul, enne kui õigus saab materialiseeruda seaduse kirjatähes, peab ta valmima vähemalt seadusandja vaimus. Viimane omakorda pole midagi muud kui peegeldus kultuuriruumi üldisemast vaimsusest
poolt seadused, määrused jne. kirjutamata õigust luues võetakse aluseks ka kirjutamata õigust (ülipositiivset õigust). Õigus tekkib valdavalt ühiskonnas, seadusandja hakkab olemasolevaid norme kirja panema, analüüsib, hindab, fikseerib need ja teeb teatavaks õigusadressaatidele. Õigus koosneb paljude sots normide sugemetest materjal, mida kirja panna, sellele küsimusele vastuse otsimisel jõuame ikka nende kirjutamata normideni. Seadusandja ammutabki seda materjali reaalselt. See kõik kokku tuleb õiguse struktuuri all arvesse. Enam kui kirjutatud õigusnormide või nn õigusallikate süsteemi sisemine korrastatus. Vähemalt 2 allastruktuuri: õiguse vaimne infrastruktuur ja institutsiooniline infrastruktuur. Esimese puhul, enne kui õigus saab materialiseeruda seaduse kirjatähes, peab ta valmima vähemalt seadusandja vaimus. Inimeste vaimus, teadvuses asuv. Enne kirja panemist konstrueerib mudeli vaimselt peas valmis