see vesi kaela, visati ka tulepomme müürist alla, tulepommid on leegitsevad savipotid, mis maandumisel katki läksid, levitades tuld. Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini. Pilt 2.4 Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb
,,Mustlasparun" kujunes uueks tähiseks opereti ajaloos. Kui Straussi eelnevad operetid olid teatud määral siiski järginud Offenbachi pariisilike operettide traditsioone, siis nüüd oli ta loonud sootuks uut tüüpi- lüürilise opereti, mis meenutas pigem lüürilist muusikalist draamat. Koomiline alge oli nihkunud teisejärguliseks ning esikohale oli tõusnud just õrnade ja liigutavate tunnete edasiandmine muusika kaudu. ,,Mustlasparuni" imekaunis muusika vapustas isegi Straussi ammusi austajaid. Johannes Brahms kuulutas: ,,Pärast Mozarti ,,Võluflööti" pole ükski saksa muusik küündinud koomilise ooperi alal selliste kõrgusteni nagu on saavutanud Strauss". Peale ,,Mustlasparuni" jõudis Strauss küll veel kirjutada kaks operetti-1895 Waldmeister ja 1897 ,,Arukuse jumalanna"-, mis aga paraku tema kuulsusepärjale enam loorbereid ei lisandu. Johann Strauss suri 3.juunil 1899 kahepoolsesse kopsupõletikku. 7
annaabi.ee 
