Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks (Sihvrat 2000: 35) Germaani rahvastel on see tihedalt seotud nõiduse ja selle tõrjemaagiaga. Nõidade sõidust loksperile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, nt. Saaremaal (Vahtre 1991: 18). 4 Volbripäeva tööd ja tegemised Volbripäeval tehti maituld, sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle.
Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks (Sihvrat 2000: 35) Germaani rahvastel on see tihedalt seotud nõiduse ja selle tõrjemaagiaga. Nõidade sõidust loksperile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, nt. Saaremaal (Vahtre 1991: 18). 4 Volbripäeva tööd ja tegemised Volbripäeval tehti maituld, sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle.
14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine rüütellikkuse koodeks kujunes välja 12. sajandiks; rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest: ustavus, heldekäelisus ja vaprus rüütli seitse voorust: ratsutamine, ujumine, relvakäsitsemine ja vehklemine, jahipidamine, vibu- ja ammulaskmine, malemäng, luuletamine ja laulmine Rüütliturniirid võistlusmängud suurtel pidustustel rüütlite võimete võrdlemisel. Esimene suurem kindlate reeglitega turniir toimus Gallias 1090. a. Kavas olid nii sõjalised kui ka sportlikud võistlused: rüütlitele ratsavõistlused, maadlus, male ja harfimäng; junkrutele- kannupoistele aga maadklus, kivitõukamine, jooks ja hüpped. Ratsasalkade vastastikune sõjamäng. Ratsa-kahevõitlus piikidega osalda võisid ainult aadlikud
annaabi.ee 
