annavad laengu +4. Lämmastiku laeng on tundmatu (x). I N H+4 x +4 = 1+ x +4 x = -3 -III I N H+4 -3 +4 = 1+ -3 +4 Neli vesinikuaatomit annavad kokku neli positiivset laengut, millest üks kulub ammooniumioonile laengu andmiseks. Järelejäänud kolm positiivset laengut kompenseerib lämmastikuaatom, millel peab olema seega kolm negatiivset laengut. b) Teinud kindlaks lämmastiku oksüdatsiooniastme nitraatioonis, saame ammooniumioonis oleva lämmastiku oksüdatsiooniastme määrata ka molekuli elektroneutraalsuse printsiibist lähtudes. I V -II N H4 N O3 x +4 +5 -6 = 0 x +4 +5 -6 x = -3 Vastus: Lämmastikuaatomite oksüdatsiooniaste ammooniumnitraadis NH4NO3 on vastavalt - III ja V. Näide 4. Arvutada tina oksüdatsiooniaste ühendis Na2Sn(OH)6. OH- iooni laeng on 1-, Na oksüdatsiooniaste I (vt. A punkt 5). IV
ühte saab arvutada teist. Sidemeenergiatest lähtudes on juba ilma arvutusteta võimalik ennustada reaktsiooni soojusefekti: Koordinatiivne e. doonor-aktseptorside Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronipaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile. Elementi, mis annab elektronipaari, nimetatakse doonoriks. Element, millel on tühi orbitaal, on aktseptor. Selline sidde esineb näiteks ammooniumioonis (NHH4+), oksooniumioonis (H3O+) ja paljudess kompleksühendites.. Amoni agi NH3 molekulis on kolm kovalen set N--HH sidet ja lämmastikul vaba elektronipaar. Vesinikioonil HH+ on tühi s-orbitaal. Nende osakeste lähenemisel võib tekkida koordinatiivne side: Formaalne laeng Seniesitatud kujul on Lewise teooriast paljudel juhtudel vähe abi otsustamaks, missugune võrdvõimalikest aatomite jaotustest tsentraalsete ja terminaalsete asukohtade vahel tegelikkuses esineb .
annaabi.ee 
