Aluselisteks aineteks on ka mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp-produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Uriini pH võib kõikuda vahemikus 4,5-8,0. Vesinikioonide kontsentratsioon on proksimaalses torukeses veidi suurem kui plasmas, Henle lingus vastab plasma omale. Seega toimub uriini pH kujunemine neeru distaalses torukeses. Osa H-ioone eritub ammooniumioonidena: ammoniaak ühineb neerutorukestes H iooniga ammooniumiooniks NH3 + H+ NH4 +. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasuriini teke ja jääkainete eritumine organismist. Arvestades neerude kogumassi 300 g on neerud väga intensiivselt verega läbi voolutatud. Nimelt voolab mõlemast neerust läbi 1300 ml verd minutis
· Vee soolsuse mõõduks tema kloriidioonide sisaldus Soolsus= 1,805 Kloriidisisaldus + 0,03 Täpsem määramine keemiliste tiitrimismeetoditega. · Suur hulk elemente, mida saab määrata kontsentratsiooniühikuga ppm (väike kontsentratisoon): tsink, vask, raud, kroom, molübdeen, räni, alumiinium jne. · Bioloogiliselt olulised elemendid küllalt madalates kontsentratsioonides Lämmastik: esineb anorgaanilisel kujul nitraat-, nitrit- ja ammooniumioonidena ja orgaaniliste ühenditena; leidub keskmisel 0,5 mg/L Fosfor: esinev ortofosfaatidena PO4(3-) ja sellega seotud ioonidega Sügavuse suurenedes suureneb N ja P kontsentratsioon, max 1000 m juures, sügavamal konstantne. Mesotroofne Oligotroofse (väga vähe totiaineid ) ja eutroofse (väga palju toitaineid , suur taimekasv) vahepealne olukord N-ühendite ja o2 jaotus sõltuvalt toitelisusest