energia ja kõik järgnev toimub vabaneva energia arvel. III. Õhulämmastiku sidumine vesinikuga. *Vesiniku allikaks looduslik metaan (CH4), Protsessi toimumiseks on vaja t° 500- 600°C ja kõrgsurvet ~200 atm. 2N2+3H22NH3 Vedel ammoniaak NH3, 20...25%N. Tugevasti aluseline ühend. Liidab enda külge vett, tekib ammoniaagivesi: NH3+H2ONH4OH. Kasutatakse kevadisel mullaharimisel kultiveerimise alla, teraviljade väetamiseks. 10%-lise konsentratsiooniga ammoniaagivett e. nuuskpiiritust kasutatakse meditsiinis. Ammoniaak on lähteaineks kõigile mineraalseltele lämmastikväetistele. Ammoniaak reageerib kõrgel rõhul ja t°-l süsihappegaasiga, tekib ammooniumkarbamaat. Temperatuuri langedes 60°C-ni amm.karbamaat laguneb, tekib vesi ja karbamiid: 2NH3+CO2NH2COONH4CO(NH2)2+H2O 12 II VÄETISED
Lämmastikväetised mullas Ammooniumioon seotakse mulla neelava kompleksi poolt, kust taimed neid kasutavad või nad nitrifitseeruvad. Sobivad selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt toimivaid väetisi. Nitraatiooni iseloomustab negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu on nitraatlämmastik väga liikuv ja kiire toimega. Seetõttu tuleb nitraatväetisi kasutada seal, kus on vajalik kiire mõju. Lämmastik leostub mullast põhiliselt nitraatidena. Ammoniaagivett võib mulda anda kui temperatuur on alla 8 °C. Mida viljakam on muld, seda väiksem on madalate temperatuuride pärssiv mõju nitrifikatsioonile. Lämmastikväetiste mõju põllukultuuride saagile avaldub kas selle suuruse või kvaliteedi muutumises. Et meie mullad on huumuse ja lämmastikuvaesed,, osutuvad lämmastikväetised mineraalväetistest kõige efektiivsemateks. Fosforväetised Tooraineks on fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud
annaabi.ee 
