Veised on tublisti kaasa aidanud eesti ranna niitude hooldusele ja tänu sellele ka aidanud paljusid lindusid. Edukas näide on kalju kotkas, kelle arvukus on kõvasti tõusnud tänu hooldatud ranna niitudele. 4 Eestis on registreeritud 14 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin-angus ja Limusiin (Tabel 1). Neist kõige värskem lisanduja on Ameerika piison, keda on kokku Eestis hetkel 13 neist 4 ammlehma. Piisoneid aga on rohkem kui Shorthorne keda vaid 11 ja ammlehmad puuduvad. Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012 Tabel 1 5 Loomade heaolu ja loomatervishoid mahepõllumajanduses 2009. aastal oli Eestis 102 767 ha mahepõllumajanduslikku maad ja 1360 mahetootjat. Maheloomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku mahetootjatest. Kasvatatakse eelkõige lambaid (39 374 looma) ja veiseid (21 074 looma)
mägiveis, dexter) loomi. 5. Milline on lihaveiste pidamise kavandatav eesmärk (tõuloomade müümine, liha tootmine, karjamaade hooldamine, lemmikloomade pidamine jne.). Tuleks ka teada, millised on vajaminevad söödad ja nõuded loomakasvatushoonetele: 1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili. 5. Laut võib olla kergehitis, kust loomad saavad soovikorral minna jalutusaeda või söötmisplatsile. 6. Loomi pidada vastavalt vanusgruppidele rohke allapanuga kuival asemel. 7
annaabi.ee 
