Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik on. Oma tegevust mõõdetakse sellega, kas midagi ikka "reega koju vedada või siis karmanisse pista saab". Hurt taunis egoismi ja tõstis esile ühiskonda liitvaid väärtusi. (Ibid) Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid) Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest. See on mo viimne sõna, Eestivennad," lõpetas Hurt. (Ibid) 8 [Type text] KOKKUVÕTE
Seltsi sihiseaded on k6nekalt viiljendunud p6hikirja teises paragrahvis: esinemine,milles too r6hutasharidusetfitsust ning innustaseestlasisellesvaldkon- "Sellesinatseseltsi pid hoolekandmine peab kijrll see olema, nelja hiiiilega kiriku nas mitte leppima vdhesega,vaid piirgima iiha edasi. Ta i.itles:"Eestimeesjdigu Eestimeheksigas ammetis, igas seisuses, mad v6i linnas. Eestivend,ole sina kiriku koorilaulu parandada ja tlielikuma korra pidle saata; 6pitakse aga sdd.lk6rval ka 6petajav6i kooli 6petaja,kaupmeesv6i kdsittidtegija,tohter v6i m6ni muu tark, muud koorilaulu, mis iga m6istlik inimene haa meelegav6ib kuulda ja laulda."
nuheldud ja kohto poolest selle arvamise alla on jäänud, et ta tapja on. 13. Endine Mahtra möisa tallitaja Hans Tertius Hans Tertius on Sedasamma 39 a. vana Mahtra-möisa tallitaja möistmist mööda, ammetis teiste talo mis ülemal kirjotud poegadega üheskoos on, peab Hans seatud valitsuse Tertius 1 kord 100 käskusid täitmata mehe läbi kadalippu jätnud, on teiste jooksma. Peale seda talopoegadega selle vöetakse tema käest
annaabi.ee 
