·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. ·Sobilikud tingimused on olemas vulkaaniliselt aktiivsetel aladel (laamade äärealadel). ·Soojuse tootmiseks kasutatakse põhiliselt madala- temperatuurilist geoteramaalenergiat (10-150°C). ·Elektri tootmiseks läheb vaja kõrgemat temperatuuri (150-379°C). Geotermaalelektrijaam Geotermaalenergia eelised ·Mõju keskkonnale on väike. ·Geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku. ·Kasutab ammendumatut energiaallikat. ·Pidevalt kättesaadav. Geotermaalenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Mõningal määral soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket. ·Mürgised kemikaalid (Hg, As, B, Sb) võivad õhku sattuda, kuigi tänapäeval suudetakse enamik kemikaale Maasse tagasi juhtida. ·Geotermaalelektrijaamad võivad mõjutada maapinna stabiilsust. Kokkuvõte ·Hoolimata sellest, et hüdroenergia ja geotermiline energia on alternatiivenergiad, kaasnevad ka
(http://www.greengate.ee). 2. VEE HOID Mis võiks olla kosutavam ja mõnusam kui puhas vesi või võimalus torgata varbad sooja ja puhtasse merevette? Ehk teadmine, et õige käitumise korral jätkub sellist vett veel miljoniteks aastateks.... Eesti kõrgustikud on olulised põhjavee toitealad ning vajavad tõhusat kaitset (http://www.envir.ee). VEE REOSTAMINE JA PUHASTAMINE Möödunud saiandil vaatati vett kui ammendumatut ning odavat kinnivara. Nüüd on magevee probleem aktuaalne kõikides riikides. Eelmise sajandi lõpul kannatas mageveepuudust 26. riiki, kus elab kokku 236 000 000 inimest (Karik 2006:18). Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid.